PLANEET RUHNU
  • VETIKAD
  • POOD
  • RINGSU
  • TEGEVUSI
  • PROJEKTID
  • Meie

Ruhnu Eksperimentaalne Vetikafarm

PROJEKTID

  • Ruhnu Eksperimentaalne Vetikafarm
    /
  • PROJEKTID
  • /
  • Ruhnu Eksperimentaalne Vetikafarm

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab
Projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi merekeskkonna programmist.

Projekti „Ruhnu Eksperimentaalne Vetikafarm“ (nr RES.4.07.24-0016) viis aastatel 2024–2026 ellu Planeet Ruhnu OÜ koostöös MTÜ Ruhnu Kultuuriruumi ja OÜ Aqua Verdega. Projekt kestis 01.06.2024–01.11.2026.

Kunagisel hülgeküttide saarel otsime merele uut, taastavat kasutust. Suurvetikad seovad kasvades merest lämmastikku ja fosforit, kuid Põhjamere kasvatusviisid Eesti madala soolsusega rannikumerre ei sobi. Projekti eesmärk oli töötada välja ja katsetada lihtne vetikakasvatuse tehnoloogia Liivi lahe avamere tingimustesse.

Vetikasumbad merel

Koos TalTechi inseneride ja ToKu OÜ-ga töötasime välja 8-meetrise läbimõõduga ujuva vetikasumba, mille sees kasvab vabalt hõljuv põisadru. Üks sump paigaldati Kõiguste lahte koostöös TÜ Eesti Mereinstituudiga, teine Ruhnus Norrkeldi lahte, kus see lasti vette 28. mail 2025. Seemneks toodi Kunnati lahest umbes 50 kg põisadrut, mis kasvas 2025. aasta hooajal umbes 75 kilogrammini (0,2–0,6% päevas). Arvutuste järgi eemaldab täis sump (u 500 kg vetikat) merest hooajas umbes 16 kg lämmastikku ja 2 kg fosforit. Seire näitas, et farm parandas merepõhja elupaiku kuni 10 m kaugusel. Rohevetika kasvatamine meie tingimustes ei õnnestunud. Mõlemad hooajad lõppesid sügistormis avariiga. Õppetund on, et avatud Liivi lahes vajab sump tormikindlat ankurdust ja varjumiskohta.
Vetikas köögis

Koos kokkade, tudengite ja saare külalistega töötasime välja viis vetikatoidu retsepti ning korraldasime Ruhnus ja mujal vetikatoidu töötubasid ja degustatsioone. Ruhnu vetikas oli kohustuslik tooraine Aasta Kokk 2024 võistlusel ja seda on kasutanud ka Eesti kokkade võistkond Culinary Team of Estonia.
Tulemused

– 2 kasvatusprototüüpi ja 12-sammuline juhend (vt allpool)
– 49 seminari, töötuba, ettekannet ja degustatsiooni Eestis, Norras, Belgias, Lätis ja Taanis
– üle 250 dokumenteeritud osaleja
– 5 vetikatoidu retsepti
– 21 meediakajastust
– koostöö: TÜ Eesti Mereinstituut, TalTech, Eesti Maaülikool
Mis edasi

Sumbad ja seadmed jäävad Planeet Ruhnu kasutusse ning vetikakasvatus Ruhnus jätkub. Enne järgmist hooaega tugevdame sumba ankurdust. Projekti käigus loodud teadmised on vabalt kasutamiseks kõigile, kes soovivad Läänemeres vetikakasvatusega alustada.

12 sammu vetikafarmi rajamisel

Lühijuhend põhineb Ruhnu eksperimentaalse vetikafarmi kogemusel aastatel 2024–2026. See on mõeldud rannakaluritele ja kogukondadele, kes kaaluvad vetikakasvatust Eesti rannikumeres.
1. Vali liik. Liivi lahe sumbas kasvas hästi põisadru lahtine vorm. Rohevetikas vajab teistsugust lahendust.
2. Vali koht. Hea veevahetus, u 3 m sügavus, varju tormisuundade eest, eemal kalapüügist ja laevateedest. Kontrolli Eesti mereala planeeringu vetikate kasvupotentsiaali kaarti.
3. Tee tuulte ja lainetuse analüüs. Küsi kohalikelt kaptenitelt ja kaluritelt. Ruhnus muutsime selle põhjal farmi asukohta.
4. Uuri kooskõlastused. Eksperimentaalsump ja töönduslik farm vajavad erinevaid lube. Selgita nõuded välja enne tellimist (Keskkonnaamet, Transpordiamet, vald).
5. Projekteeri koos inseneriga. Ruhnu sump: 8 m läbimõõduga rõngaspontoon, 1 cm silmaga võrgulina, raskusnöör hoiab võrku u 1,5 m sügavusel, kinnitus kolmest punktist.
6. Planeeri ankurdus tormi, mitte keskmise ilma järgi. Lisa varu ja tormiaegne varjumiskoht. Mõlemad Ruhnu hooajad lõppesid tormiavariiga.
7. Planeeri logistika. Osad peavad mahtuma praamile ja paati. Lõppmontaaž tee kohapeal.
8. Hangi seemnevetikas. Ruhnu farmi põisadru toodi Saaremaalt Kunnati lahest, u 50 kg. Optimaalne kogus on u 500 kg sumba kohta.
9. Tähista farm. Märklipud, infotahvel, soovitavalt GPS-andur.
10. Mõõda regulaarselt. Määra ruumala ja massi kordaja ning mõõda ruumala igal korral. Logi vee temperatuur, valgus ja hoovused. Ruhnus oli päevane juurdekasv 0,2–0,6%.
11. Kontrolli keskkonnamõju. Sukeldumisvaatlus farmi all ning 1–2, 5–10 ja 20 m kaugusel, võrdlus referentsalaga.
12. Planeeri väärindamine enne saaki. Toiduks töötlemine (kuivatamine, kääritamine) annab suurema väärtuse kui toorvetika müük. Testi retsepte ja leia ostjad juba esimesel aastal.


  • EST
  • ENG
  • VETIKAD
  • POOD
  • RINGSU
    • lugu
    • kestlikkus
  • TEGEVUSI
    • PIKNIK LOODUSES
    • EKSKURSIOON KÜLAS
    • RATTAMATK
    • LOODUSMATK
    • KALASTUSRETK
    • FILMIPROGRAMM
    • RANNAKORISTUS
    • ERILISED ELAMUSED
  • PROJEKTID
    • Ruhnu Eksperimentaalne Vetikafarm
  • Meie
  • EST
  • ENG