VETIKAD KUI ELURIKKUSE ALUSTALA
Juba aegade algusest saadik, tükk maad enne dinosauruseid, olid olemas vetikad - organismid, mis suudavad kogu oma keha pinnaga hankida eluks vett ja toitaineid. Ürgsetest rohevetikatest põlvnevadki meie tänapäevased maismaa taimed.
LOODUSLIKUD VEEPUHASTAJAD
Vetikad elavad harmoonias keskkonnaga, filtreerivad veest süsihappegaasi ja erinevaid toitaineid - sel viisil aitavad nad kaasa ka liigselt toitainerikka Läänemere puhastamisele.
HAPNIKU TOOTJAD
Vetikad on justkui veealune mets, mis seob süsihappegaasi ja toodab hapnikku (ca 90% atmosfääri hapnikust on vetikate poolt toodetud). Need metsad pakuvad elupaika, peavarju ja toiduallikat lugematutele kaladele, selgrootutele ja teistele vetikatele ning on rannikumere keskkonna sh. ka Liivi lahe põhiliseks alustalaks.
KESTLIKU TOIDU ALLIKAS
Kui keskkonnateadlikumad tarbijad on juba pöördunud taimetoitluse juurde, siis nad teavad, et mida lihtsamale toiduahela tasemele oma toitumisega liikuda, seda efektiivsemalt saame kätte toitaineid ning selle võrra vähem koormame loodust. Tarvitades toiduks rohkem vetikaid, päästame me planeeti.
AJALUGU
Ruhnu saarel on vetikaid kasutatud aastasadu, selle järgi on ka osad Ruhnu saare teed saanud omale vetikate vedamise järgi nimed. Hetkel siin levinud vetikate elustik hakkas tekkima Ruhnu saare ümber mandrijää taandudes ca 12 tuh aastat tagasi. Esimene kirjeldus Eesti rannikuvete elustiku kohta on Eduard Eichwaldi "Erste Nachtag zur Infusorienkunde Russlands", kus ta 1847 aastal kirjeldab Liivi lahe vee õitsemist. Saarel on vetikaid kasutatud erinevateks otstarveteks alates mööbli polsterdamisest kuni põldudele väetamiseni või loomasöödani.
Planeet Ruhnu eksperimentaalne vetikaköök
Alates 2025. aastast avatud eksperimentaalne vetikaköök teeb koostööd erinevate haridus- ja teadusasutustega ning otsib Eesti vetikatulevikku. Meie projekt keskendub kohalike vetikate kasvatamisele, kasutamisele ja nende kasutusvõimaluste uurimisele.
Ideaalsed tingimused
Ruhnu saar on Eesti üks päikselisemaid kohti ning Liivi lahes on piisavalt toitaineid, mis on headeks eeltingimusteks vetikate kasvatamiseks. Meie kasvatus on hoolikalt kavandatud - eesmärgiks on hoida vetikakasvatust keskkonnasõbraliku ja jätkusuutlikuna.
Eksperimentaalse vetikaköögi tegevused
Meie köögis katsetatakse erinevaid meetodeid vetikate töötlemiseks:
- Kuivatamine ja purustamine
- Fermenteerimine traditsiooniliste ja kaasaegsete meetoditega
- Ekstraktide valmistamine
- Värskete vetikate kasutamine toitude valmistamisel
Tegevused on jaotatud hooajaliselt vastavalt Ruhnu kohalike vetikate kasvutsüklitele.
Meie Ruhnu saare ümbruse meres leidub rohe-, pruun- ja punavetikaid. Kui maailmas on vetikaid üle 10 tuhande liigi, siis meie oleme spetsialiseerunud neist 2 liigi kultiveerimisele.
Ruhnu rohevetikas (Ulva intestinalis)
Välimus: Erkroheline, õhuke ja lehtjas
Hooajalisus: Kasvatatakse peamiselt suvisel perioodil
Kasutus: Võib süüa toorelt, kuivatatult, külmutatult ja erinevates roogades
Omadused: Annab toitudele erkrohelise värvuse ja umami maitse, kergelt merehõngulise nüansiga
Toiteväärtus: Sisaldab rohkelt A, C ja B vitamiine, kaltsiumi ja magneesiumi, kiudaineid ning joodi
Põisadru (Fucus vesiculosus)
Välimus: Ruhnu kõige suurem vetikas, pruunvetikate hõimkonnast, värvuselt korjamise ajal oliivroheline, hiljem pruunist kuni peaaegu mustani
Ajalooline taust: Jõudis Ruhnu ümbrusesse umbes 8000 aastat tagasi
Eripära: Meie kasvatatav vorm on kinnitumata kohalik versioon - parima kvaliteediga pruunvetikas selles piirkonnas
Kasutus ajaloos Eestlastele tuntud põldudel väetisena, mis lisab mulda vajalikke mineraalaineid, lämmastikku ja joodi
Tervisemõjud: Kasutatakse traditsiooniliselt kilpnäärme alatalituse korral, pruunvetikatest valmistatakse ka preparaate radioaktiivsete ainete väljutamiseks organismist
Kestlikud kasvatusmeetodid Kõikide vetikate kasvatamisel järgime vastutustundlikke praktikaid, et tagada mereökosüsteemide säilimine. Vetikakasvatuses kasvatatud vetikatega ei kuluta me väärtuslikku põllumaad, ei kuluta joogiks kõlblikku magevett, ei kasuta pestitsiide, antibiootikume ega väetiseid ning sellest ei eritu vette jääkaineid - kogu produktsioon liigub maismaale ning on tarvitatav toiduks.
Pikk ajalugu toiduna
Vetikad toiduna on tuntud juba aastatuhandeid ning hoidnud ära ka Euroopas mitmeid näljahädasid. Igapäevasel toidulaual on vetikad pigem levinud Aasias, kus üle paarikümne vetika liigi moodustab umbes kümnendiku kogu tarbitavast toidu kogusest - vast kõige tuntum on sushi ümber mähitud nori vetikas (Jaapanis üle 1300 aasta kasutusel)
Tervisemõjud. Vetikad on kestlikud toiduained, mille kasvatamine aitab puhastada eutrofeerunud Läänemerd. Süües vetikaid, tarbid sa ka kõike head mida vetikas sisaldab - supertoit, mis võimaldab Sulle omega 3 rasvhappeid, B12 vitamiine, suurel hulgal erinevaid mineraalaineid, kuid samas olles piisavalt lihtne organism, ei ladesta endas kahjulikke elemente.
Kaasaegne toidukultuur. Aasias igapäevane toiduaine ning Lääne-Euroopas populaarsust koguv vetikas toidulaual on ka juba Eesti restoranides ja köökides edumeelsemate ja kestlikult mõtlevate kokkade seas laineid löömas. See sai alguse küll Aasiast toodavate vetikate kasutamisel, kuid on järkjärgult asendumas kodumaiste vetikate tervislike maitsetega.
Planeet Ruhnu vetikagin. Planeet Ruhnu vetikagin ehk maakeeli džinn on meie oma põisadrust valmistatud jook, mida lõime ning valmistame koostöös Peninukiga. Soolane briis huultel, jalad rannavees – põhjamaiselt karge ja mereselt mineraalne kohalikest vetikatest valmistatud džinn viib su läbi maitsemeelte Ruhnu paradiisiranda.'
Käsitööseep vetikatega. Käsitööna valminud vetikaseepi valmistab Ruhnu saarel Kristel Buldersi talust. Vetikad annavad seebile mitte ainult ainulaadse välimuse, vaid ka naha jaoks kasulikke mineraale ja mikroelemente.
Vetikad tipptasemel kokanduses. 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu. Selle raames toimuvad 17. novembril Kultuurikatlas festivalil Maitsev Eesti Aasta Koka ja Aasta Noorkoka võistlused, mille üheks kohustuslikuks tooraineks on ka Ruhnust pärit vetikas. Paljud kokad on harjutamiseks juba oma vetikatellimused kätte saanud, saare vetikat on pakutud ka Presidendi Kantseleis Albaania riigipea pidulikul vastuvõtul. Oleme põnevil ja ootame juba põnevuses 17. novembrit, et näha mida üllatavat ja huvitavat saab vetikatest luua.
Külastus- ja koostöövõimalused.
-Ekskursioonid ja külastused
-Individuaal- ja grupikülastused eksperimentaalsesse vetikafarmi
-Koolitused ja töötoad
-Õpi tundma vetikate korjamist, töötlemist ja kasutamist toiduna
-Praktikaprogramm
Võimalus tudengitele ja huvilistele osaleda projektis pikemalt
Teaduskoostöö
- Avatud koostööle haridus- ja teadusasutustega
- Uurimisprojektid vetikate kasvatamise ja kasutamise teemadel - Võimalus kasutada eksperimentaalset vetikakööki uurimistööks
Tulevikuplaanid 2025+
- Eksperimentaalse vetikafarmi laiendamine
- Uute kohalike vetikaliikide kasvatamise katsetamine
- Vetikatel põhinevate toodete sortimendi laiendamine
- Haridusprogrammide arendamine koolidele ja huvilistele
Juba aegade algusest saadik, tükk maad enne dinosauruseid, olid olemas vetikad - organismid, mis suudavad kogu oma keha pinnaga hankida eluks vett ja toitaineid. Ürgsetest rohevetikatest põlvnevadki meie tänapäevased maismaa taimed.
LOODUSLIKUD VEEPUHASTAJAD
Vetikad elavad harmoonias keskkonnaga, filtreerivad veest süsihappegaasi ja erinevaid toitaineid - sel viisil aitavad nad kaasa ka liigselt toitainerikka Läänemere puhastamisele.
HAPNIKU TOOTJAD
Vetikad on justkui veealune mets, mis seob süsihappegaasi ja toodab hapnikku (ca 90% atmosfääri hapnikust on vetikate poolt toodetud). Need metsad pakuvad elupaika, peavarju ja toiduallikat lugematutele kaladele, selgrootutele ja teistele vetikatele ning on rannikumere keskkonna sh. ka Liivi lahe põhiliseks alustalaks.
KESTLIKU TOIDU ALLIKAS
Kui keskkonnateadlikumad tarbijad on juba pöördunud taimetoitluse juurde, siis nad teavad, et mida lihtsamale toiduahela tasemele oma toitumisega liikuda, seda efektiivsemalt saame kätte toitaineid ning selle võrra vähem koormame loodust. Tarvitades toiduks rohkem vetikaid, päästame me planeeti.
AJALUGU
Ruhnu saarel on vetikaid kasutatud aastasadu, selle järgi on ka osad Ruhnu saare teed saanud omale vetikate vedamise järgi nimed. Hetkel siin levinud vetikate elustik hakkas tekkima Ruhnu saare ümber mandrijää taandudes ca 12 tuh aastat tagasi. Esimene kirjeldus Eesti rannikuvete elustiku kohta on Eduard Eichwaldi "Erste Nachtag zur Infusorienkunde Russlands", kus ta 1847 aastal kirjeldab Liivi lahe vee õitsemist. Saarel on vetikaid kasutatud erinevateks otstarveteks alates mööbli polsterdamisest kuni põldudele väetamiseni või loomasöödani.
Planeet Ruhnu eksperimentaalne vetikaköök
Alates 2025. aastast avatud eksperimentaalne vetikaköök teeb koostööd erinevate haridus- ja teadusasutustega ning otsib Eesti vetikatulevikku. Meie projekt keskendub kohalike vetikate kasvatamisele, kasutamisele ja nende kasutusvõimaluste uurimisele.
Ideaalsed tingimused
Ruhnu saar on Eesti üks päikselisemaid kohti ning Liivi lahes on piisavalt toitaineid, mis on headeks eeltingimusteks vetikate kasvatamiseks. Meie kasvatus on hoolikalt kavandatud - eesmärgiks on hoida vetikakasvatust keskkonnasõbraliku ja jätkusuutlikuna.
Eksperimentaalse vetikaköögi tegevused
Meie köögis katsetatakse erinevaid meetodeid vetikate töötlemiseks:
- Kuivatamine ja purustamine
- Fermenteerimine traditsiooniliste ja kaasaegsete meetoditega
- Ekstraktide valmistamine
- Värskete vetikate kasutamine toitude valmistamisel
Tegevused on jaotatud hooajaliselt vastavalt Ruhnu kohalike vetikate kasvutsüklitele.
Meie Ruhnu saare ümbruse meres leidub rohe-, pruun- ja punavetikaid. Kui maailmas on vetikaid üle 10 tuhande liigi, siis meie oleme spetsialiseerunud neist 2 liigi kultiveerimisele.
Ruhnu rohevetikas (Ulva intestinalis)
Välimus: Erkroheline, õhuke ja lehtjas
Hooajalisus: Kasvatatakse peamiselt suvisel perioodil
Kasutus: Võib süüa toorelt, kuivatatult, külmutatult ja erinevates roogades
Omadused: Annab toitudele erkrohelise värvuse ja umami maitse, kergelt merehõngulise nüansiga
Toiteväärtus: Sisaldab rohkelt A, C ja B vitamiine, kaltsiumi ja magneesiumi, kiudaineid ning joodi
Põisadru (Fucus vesiculosus)
Välimus: Ruhnu kõige suurem vetikas, pruunvetikate hõimkonnast, värvuselt korjamise ajal oliivroheline, hiljem pruunist kuni peaaegu mustani
Ajalooline taust: Jõudis Ruhnu ümbrusesse umbes 8000 aastat tagasi
Eripära: Meie kasvatatav vorm on kinnitumata kohalik versioon - parima kvaliteediga pruunvetikas selles piirkonnas
Kasutus ajaloos Eestlastele tuntud põldudel väetisena, mis lisab mulda vajalikke mineraalaineid, lämmastikku ja joodi
Tervisemõjud: Kasutatakse traditsiooniliselt kilpnäärme alatalituse korral, pruunvetikatest valmistatakse ka preparaate radioaktiivsete ainete väljutamiseks organismist
Kestlikud kasvatusmeetodid Kõikide vetikate kasvatamisel järgime vastutustundlikke praktikaid, et tagada mereökosüsteemide säilimine. Vetikakasvatuses kasvatatud vetikatega ei kuluta me väärtuslikku põllumaad, ei kuluta joogiks kõlblikku magevett, ei kasuta pestitsiide, antibiootikume ega väetiseid ning sellest ei eritu vette jääkaineid - kogu produktsioon liigub maismaale ning on tarvitatav toiduks.
Pikk ajalugu toiduna
Vetikad toiduna on tuntud juba aastatuhandeid ning hoidnud ära ka Euroopas mitmeid näljahädasid. Igapäevasel toidulaual on vetikad pigem levinud Aasias, kus üle paarikümne vetika liigi moodustab umbes kümnendiku kogu tarbitavast toidu kogusest - vast kõige tuntum on sushi ümber mähitud nori vetikas (Jaapanis üle 1300 aasta kasutusel)
Tervisemõjud. Vetikad on kestlikud toiduained, mille kasvatamine aitab puhastada eutrofeerunud Läänemerd. Süües vetikaid, tarbid sa ka kõike head mida vetikas sisaldab - supertoit, mis võimaldab Sulle omega 3 rasvhappeid, B12 vitamiine, suurel hulgal erinevaid mineraalaineid, kuid samas olles piisavalt lihtne organism, ei ladesta endas kahjulikke elemente.
Kaasaegne toidukultuur. Aasias igapäevane toiduaine ning Lääne-Euroopas populaarsust koguv vetikas toidulaual on ka juba Eesti restoranides ja köökides edumeelsemate ja kestlikult mõtlevate kokkade seas laineid löömas. See sai alguse küll Aasiast toodavate vetikate kasutamisel, kuid on järkjärgult asendumas kodumaiste vetikate tervislike maitsetega.
Planeet Ruhnu vetikagin. Planeet Ruhnu vetikagin ehk maakeeli džinn on meie oma põisadrust valmistatud jook, mida lõime ning valmistame koostöös Peninukiga. Soolane briis huultel, jalad rannavees – põhjamaiselt karge ja mereselt mineraalne kohalikest vetikatest valmistatud džinn viib su läbi maitsemeelte Ruhnu paradiisiranda.'
Käsitööseep vetikatega. Käsitööna valminud vetikaseepi valmistab Ruhnu saarel Kristel Buldersi talust. Vetikad annavad seebile mitte ainult ainulaadse välimuse, vaid ka naha jaoks kasulikke mineraale ja mikroelemente.
Vetikad tipptasemel kokanduses. 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu. Selle raames toimuvad 17. novembril Kultuurikatlas festivalil Maitsev Eesti Aasta Koka ja Aasta Noorkoka võistlused, mille üheks kohustuslikuks tooraineks on ka Ruhnust pärit vetikas. Paljud kokad on harjutamiseks juba oma vetikatellimused kätte saanud, saare vetikat on pakutud ka Presidendi Kantseleis Albaania riigipea pidulikul vastuvõtul. Oleme põnevil ja ootame juba põnevuses 17. novembrit, et näha mida üllatavat ja huvitavat saab vetikatest luua.
Külastus- ja koostöövõimalused.
-Ekskursioonid ja külastused
-Individuaal- ja grupikülastused eksperimentaalsesse vetikafarmi
-Koolitused ja töötoad
-Õpi tundma vetikate korjamist, töötlemist ja kasutamist toiduna
-Praktikaprogramm
Võimalus tudengitele ja huvilistele osaleda projektis pikemalt
Teaduskoostöö
- Avatud koostööle haridus- ja teadusasutustega
- Uurimisprojektid vetikate kasvatamise ja kasutamise teemadel - Võimalus kasutada eksperimentaalset vetikakööki uurimistööks
Tulevikuplaanid 2025+
- Eksperimentaalse vetikafarmi laiendamine
- Uute kohalike vetikaliikide kasvatamise katsetamine
- Vetikatel põhinevate toodete sortimendi laiendamine
- Haridusprogrammide arendamine koolidele ja huvilistele