26. märtsil tähistatakse Ruhnu saarel Liivi Pärimuse Päeva, mis algab 7.00 lipuheiskamisega rahvamaja juures ning jätkub 16.00 ühise liivipärase söögi valmistamise, laulu ning Liivimaa teemalise dokumentaalfilmi vaatamisega.

Alanud 2023. aasta on Lätis kuulutatud Liivi pärandi aastaks, seades esikohale esivanemate pärandatud rikkuse taasavastamise. Ka Ruhnu saar on asunud kunagise Liivimaa keskmes ning kannab endas mõjutusi kunagisest Liivimaa kultuuriruumist.

Meil on siiani sõnavaras ühised ilmakaarte nimetusi ja palju maastikusõnu, sh pea kõik sõnad, mis osutavad erinevaid kohti meres – joomed, nasvad, ravad jms. Sarnasusi on ka rahvarõivastes ja -kommetes. Seda, et “Puhu tuul” on Liivi rahvalaul, on paljudele teada, kuid see pole ometi kaugeltki ainuke kultuuririkkus, mille liivlased on meile pärandanud.

Liivi lipu värvid – roheline, valge ja sinine – sümboliseerivad randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Lipud heisatakse Liivi Pärimuse Päeval ka Riias Läti presidendilossi ees, Siguldas Koiva jõe sillal, ajaloolistes liivlaste elukohtades nii Liivimaal kui ka Kuramaal. Kuna kevadisel pööripäeval on liivlaste rahvakultuuris olnud tähtsal kohal lindude lauluga äratamine, tehakse sedagi liivi kooride eestvedamisel mitmel rannal.

Liivimaa toidu näo on kujundanud looduskeskkond ja kliima, samuti rahva peamised tegevusalad – põllundus, karjakasvatus, jaht, kalastus ja korilus. Läbi aegade on Liivimaa köök olnud avatud kultuurimõjudele - Eesti saartel ja Ruhnus just Rootsi mõjudega. Liivipärane toit Ruhnu saarel on kindlasti kala, mida kõik Liivi Pärimuse Päevast osavõtjad ka valmistada ja süüa saavad. 

Heaks näiteks Ruhnu mõjust liivlastele on ka fotol olev Johannes Portantiuse Liivimaa kaardist 1573. aastast, kus Ruhnu on napilt sama suur kui Saaremaa.